Mõni praksatus metsa all, sigade tasane röhkimine kaugemal, üksiku kähriku nägemine söödasõime juures. Selline oligi minu esimene jahilkäik.
Sunday, June 9, 2013
Ootamine
Mõni praksatus metsa all, sigade tasane röhkimine kaugemal, üksiku kähriku nägemine söödasõime juures. Selline oligi minu esimene jahilkäik.
Rõuge rattamaraton
Ilus suvine laupäev. Sander on varustatud jalgrattaga ja sõidab 33 kilomeetrit. Mina olen tema autojuht ja teen kohapeal aega parajaks kõndimisega. Kaasas mustvalge (kohati helahall) koopia rajaskeemist ja kompass, et teede suunaga väga metsa ei läheks. Kui välja arvata ühe taluõue läbimine, siis läks "pimesi" orienteerumine päris hästi.
Sunday, June 2, 2013
Mõned otsused tuleb ise ära teha
"Kingime Sulle tegusa Võrumaa Mängude aasta 2012 eest tasuta osalemise Rõuge Rattamaratoni 31 km distantsil! ... Osalemiseks täida registreerimisvorm ... hiljemalt 01.06.2013." seisab kirjas kenal diplomilaadsel paberilehel. (Kes ei tea, siis Võrumaa Mängud on rahvaspordisari, kus osaluskordi saab fikseerida suusa-, kõnni-, orienteerumis- jm. päevakutel).
Jalgrattasõit mulle tänavu üldiselt on sobinud, kuna jooksmisega võrreldes on vigastatud õlg suhteliselt paigal ja ei häiri, v.a. järskudel pidurdustel ja suunamuutustel. Aga Rõuge! - sealsed tõusud ja laskumised on ühed Eesti suurimad. Kingitus on siiski ahvatlev, seetõttu valmistun eelnevatel nädalatel end sõiduks ette - mõned korrad nädalas sõidan rattaga paar-kolmkümmend kilomeetrit. Otsin kaardilt ja läbin (avastan!) praktikas Võru-lähedasi kruusateid.
Minna või mitte minna Rõugesse?
Mõni päev tagasi alustasin uuesti taastusravi õlale ja jätkan seda ka tuleval nädalal. Ühtäkki tundub mõttetu risk teha rattamaratonil mõni ootamatu pidurdus või kukkumine, mis võib hetkega nullida seni saavutatu.
Las seekord sõidavad teised. Kui just päev läbi vihma ei saja, lähen kaasa elama ja pilte tegema.
Jalgrattasõit mulle tänavu üldiselt on sobinud, kuna jooksmisega võrreldes on vigastatud õlg suhteliselt paigal ja ei häiri, v.a. järskudel pidurdustel ja suunamuutustel. Aga Rõuge! - sealsed tõusud ja laskumised on ühed Eesti suurimad. Kingitus on siiski ahvatlev, seetõttu valmistun eelnevatel nädalatel end sõiduks ette - mõned korrad nädalas sõidan rattaga paar-kolmkümmend kilomeetrit. Otsin kaardilt ja läbin (avastan!) praktikas Võru-lähedasi kruusateid.
Minna või mitte minna Rõugesse?
Mõni päev tagasi alustasin uuesti taastusravi õlale ja jätkan seda ka tuleval nädalal. Ühtäkki tundub mõttetu risk teha rattamaratonil mõni ootamatu pidurdus või kukkumine, mis võib hetkega nullida seni saavutatu.
Las seekord sõidavad teised. Kui just päev läbi vihma ei saja, lähen kaasa elama ja pilte tegema.
Subscribe to:
Comments (Atom)
