Unest

Kes ei tahaks õhtul magama minna ja hommikul väljapuhanuna ärgata, kuid kas see alati õnnestub? Eriti kui on mingi mure või lahendamist vajav probleem, on minul küll ärkvelolek kl 3 ja 5 vahel garanteeritud. Uuesti õnnestub magama jääda vastu hommikut, ja juba varsti tulebki üles tulla ... oi kui raske see on! Eriti talvel, kui hommikul on väljas veel pime ...
Leidsin intenetist artikli (koos edasiste viidetega), mis mu seniseid vaateid unehäiretele muutis:
http://www.telegram.ee/toit-ja-tervis/kuidas-paremini-valja-puhata-alternatiivsed-unetsuklid

Lühidalt:
- meie tavapärane monofaasiline unetsükkel - 1 x 7-10 tundi
- bifaasiline 1 x 5-6 tundi öösel + 1 x 0,5-1,5 tundi lõunauinaku/siesta
  bifaasiline 2 x 3-4 tundi (magama hämaras ja üles koidu ajal, öösel paaritunnine aktiivsusperiood)
- Everyman-uni 1 x 3,5 tundi + 3 x 20 minutit (ikka mitmetunniste vahedega)
- Dymaxion 4 x 0,5 tundi, võrdsete ajavahemike tagant
- Uberman 6 x 20 minutit, võrdsete ajavahemike tagant

Mis mind rõõmustas – Kahes jaos magamine, mida me peame ju häireks, ei ole sageli midagi enamat kui meeldetuletus kaugematest aegadest, ühefaasilisest normaalsemgi. Kui ainult saaks siis hommikul kauem magada! Mida rohkem magamisi ööpäeva jooksul, seda lühemaks nende kogukestus võib jääda, ja sellevõrra lähevad ka unenäod intensiivsemateks. Pole siis imestada, et mitmepäevastel seiklusspordivõistlustel, kus ei lubata endale isegi Ubermani une kestust, võib kirkaid unenägusid suisa ärkvel olles näha - mida muud need hallutsinatsioonid ju ongi?

Head uut 2014. aastat!

... kõigile, kes seda lugema juhtuvad.
Mul on tulemas üks ümmargune juubel ja hakkan üha enam oma vanust tunnetama, sellest endale antud sellised lubadused eelolevaks aastaks:
1. kirjutan (arvutisse) oma suguvõsa vanema põlvkonna mälestusi (erinevatelt isikutelt vanuses 67-80 aastat)
2. teen nii palju kui võimalik neid asju mida oskan hästi või tegelikult õppida tahan ja nii vähe kui võimalik neid teisi asju, mis võtavad liiga palju aega ja energiat
Lisaks tahaksin piirata kuhjuma kippuvate kasutute asjade hulka enda ümber. Vahel on tõesti tunne, et mitte meie ei oma asju, vaid asjad omavad meid.