Värska KoKu jooks

Mulle ei sobi külm ilm ja ei meeldi pikad ühisstardiga orienteerumised. Oktoobri lõpul heameelega soos jalgu märjaks ei teeks ja külma vihma ja tuulega jookseks üldse sisehallis. Traditsiooniliselt kasutatakse Koku orienteerumisjooksul osaliselt vanu ja vähendatud infoga kaarte, mis lisab eksimisvõimalust ja seetõttu tempo languse ja külmetamise ohtu. Seetõttu pigem hoiduksin kõrvale sellest üritusest. Kui poleks olnud ainult Epu järjekindlat pealekäimist ... Oma peamise võitluskaaslasega soovidega tuleb arvestada, nii olimegi 25. septembri hommikul Värskas, et sealt bussidega B-raja stardikohta Väike-Nedsaja külla sõita. Sealsamas oli Epp käinud eelmisel aastal Eesti MV-l pikal rajal ja mina olin aastaid tagasi orienteerunud Värska kandis (4-EST-il ja pika raja EMV-l).
Kartused halva ilma suhtes õnneks ei täitunud. Mitu päeva järjest oli olnud kuiv ja oktoobri kohta väga külm ilm, mis isegi soode pealispinna mitme sentimeetri sügavuselt jäätanud oli. Mõnes kohas said jalad veidi niiskeks (kuid mitte läbimärjaks), kui tahedast pealiskihist läbi vajusime.
Rada (nihuta vaatamiseks kaardiakent)
Et eralduda suurest rahvamassist, tegime 1. punktiga veidi iseäraliku teevaliku, mida käigupealt veel muutsime, mis kokkuvõttes lõppes mitmeminutilise veaga. Paariminutiline viga tuli ka kolmanda punktiga. Järgnevad lühietapid liikusime koos suurema valdavalt kõndijatest koosneva grupiga, millest lõpuks saime sörkides ette ja jäime liikuma koos ühe meespaariga. Kellest oli palju abi  (meist neile ka) järgnevas reljeefikaardi osas. 11KP (esimene peale reljeefikaarti) oli paras pähkel - ükskõik, kas minna otse, vasemalt või paremalt - ei tundunud olevat ühtegi täiesti kindlat liikumisteed kahe tipukese leidmiseks madala reljeefiga "sigrimigrist". Lähenesime paremalt piki valli, kuid ikkagi jäime punkti piirkonnas kõhklema. Meid aitasid kiiresti kohale KP-st väljuvad klubikaaslased A-rajalt. Pärast punktist välja joostes aitasime ise järgmisi tuttavaid. (Vastavalt reglemendile on KoKu jooksul koostöö lubatud).
Edasi oli vaja vaid kiiresti joosta ja mitte teha suuri vigu. Mis õnnestus kuni viimasesse KP-sse viiva etapini kui pool-lagedatel esmalt võssa ja siis põdrakanepi tihnikusse "kinni" jäime, mistõttu tegime lõpuks suure ringi asfaltteed pidi. Eks me olime natuke liiga paremale kaldunud ka, nagu meil mõlemal kombeks.
Finishisse jõudsime siiski enne kolme tunni täitumist, mis 15,1 km pikkuse raja kohta on täitsa hea tulemus.
Ahjaa, üks joogipunkt oli otse Värska Vee tehase lao kõrval, kus sai 3 sorti kohaliku joogi vahel valida ...

Tiimikaaslased mõtlevad sageli ühtemoodi, isegi kui eraldi poes käivad