XT suverogain ehk minu esimene jooksu/kõnni maraton

Puhkuse esimese nädala lõpuks sai plaani võetud XT suverogain Pärnumaal Jõulumäel. Minu jaoks esimest korda 12-tunnine ja esimest korda öine rogain (kl. 21-09). Võistkonnas koos Epuga, kellega koos käisime  sügisel Lindora rogainil.
Väljakutseid jätkus: Kuidas me suudame planeerida ööseks lihtsama rajaosa, kui öö saabub paar tundi peale alustamist? Kas ma jõuan joosta/kõndida 12 tundi, kui alles poolteist kuud tagasi sai taas alustatud jooksutreeninguid õlavigastuse järgselt? Kas õlg peab vastu seljakotiga käimisele? Kust saada kerget, aga head lampi? Kas suudan toituda geelidest (senine kogemus puudub)? Kuidas paadunud hommikuinimesena aklimatiseeruda hilisõhtul algavaks pingutuseks? Öö ja turvalisus (sood, metsloomad)? Kas tagasiteel autoroolis pääsen krampidest (sõita on 3 tundi)?
Kui rääkida eesmärkidest, siis lisaks kogemuste omandamisele oli mul soov seekord ka maratonidistants 42  km täis saada (viimased kaks 8-tunnist rogaini on läbikäik jäänud veidi alla 40 km).
Kui raske see ikka olla saab? Positiivse poole pealt: tuleb lühike suveöö; ilmaennustus vihma ei luba.

Planeerisime korktahvli, rõhknõelte ja niidi abil 39 linnulennulist kilomeetrit üllatavalt kiiresti. Viimastel  rogainidel olen alati vähem või rohkem starti hilinenud, nüüd olime aegsasti kohal. Et aga ühisstardi melus kaardiga kohanemine ebaõnnestus, tegime kohe esimese punktiga veerand tundi viga.
Edasi läks paremini. Punktid olid lihtsad (enamik asus teedel ja sihtidel), ainult osade sihtide läbitavus oli risu ja taimekasvu tõttu üsna vaevaline. Kerge ja odav LED-lamp valgustas piisavalt kaarti ja jalgealust maad, vajadusel oli abi Epu võimsamast laternast. Ootamatult, kui me polnud veel rajal olnud 3 tundigi, jõudsime kaardil tähistamata joogipunkti, mis asus 93KP-s. Selleks hetkeks polnud ma veel kaasavõetud joogipudelitest lonksugi võtnud!

Järgmiseks etapiks oli planeeritud 93-83, kuid kuna lõputuna näivas risuses kraavistikus ühtegi kobedamat sihti ei paistnud, tegime planeeringu ümber ja läksime edasi 41-te. Öösel õnnestus pimedas ühest sihi ääres paiknevast punktist (30) lihtsalt paarsada meetrit mööda joosta. Raske koht oli 61-40, kus risus ja tihedas metsas rassides kippus järg käest minema. Aga siis hakkas õnneks juba valgenema.  Kuna 40-ga läks tohutu aeg, tegime taas rajaplaneeringusse korrektiivi ja loobusime 80KP-st. Järgnevad teed olid kõik õnneks hästi läbitavad ja päris lõpuks saime paar reservi jäetud punkti juurde võtta (tõsi küll, need olid "odavamad").

Veidi enne lõppu jõudsime piki teed 73KP lähedale, kui ootamatult avanes meie ees vaade paari meetri laiusele sügavale kraavile, mis läbipääsu ära lõikas. Üks noormees sooritas parasjagu teibaga üle selle efektse Tarzani-hüppe, mida tema kaasteeline kohe järgi teha ei söandanud. Arvestades kümne tunni jooksul kogunenud väsimust ja oma nõrka õlga, loobusin ülepääsu otsimisest, läksime edasi järgmisse punkti. Tagantjärgi vaadates lõi seal moraal küll liiga kergesti kõikuma.

Veel muljeid ja targutusi:

• Kaardi pealt mõõtes olime läbinud 38 linnulennulist ja 54 tegelikku kilomeetrit. Kokkuvõttes meil just kõige õnnestunum planeering ei tulnud, ehk kiirustasime liialt. 
• EMHI andmetel sealkandis õhutemperatuur õhtul ja hommikul +18, öösel +16 kraadi. Vihma ei tulnud. 
• Jooki kulus joogipunktis 2 klaasi spordijooki ja edasi täpselt kogu kaasavõetud vesi (1 liiter), söögist 2 kofeiiniga geeli, 1 müslibatoon ja 2 kääru musta leiba. Esimene geel oleks võinud olla väiksem, aga päris vastu ei hakanud. Teine läks hommikul juba päris hästi. Kolm tundi enne lõppu oli kangete lihaste ja valutavate päkkade vastu abi ka ühest magneesiumi pulbrist ja ibuprofeenist, päris enne finishit küll oli tunda, et toime juba nõrgeneb.
• Kinnitasin randmepaela nii, nagu pannakse käekella, st. liiga tihkelt. Esimestel tundidel hakkas käsi veidi tursuma ja see tegi muret, varuvariandina kaalusime randmepaela läbilõikamist (nuga ja käärid olid kaasas) koos igas KP-s mobiiliga pildi tegemisega. Õnneks ööjahedus lahendas probleemi. Hommikul ilma soojenedes jälle käsi tursus veidi, kuid pidas lõpuni vastu.
• Rabadesse punkte ei pandud, kuid mõneski kohas olid laiad kraavid probleemiks. Suuremate kraavide ülepääsud, mis olid kaardil kribuna nähtavad, olid olemas (v.a. 73KP juures). Metsloomi ei kohanud, küll aga ilvese hoiuala silte looduskaitsealal.

Kokkuvõttes, ära tegime!

Kuhu siit saab edasi minna? Valmisolek 24-tunniseks rogainiks meetodil: 12 tundi liikumist + 6 tundi telgis + 6 tundi liikumist tundub juba praegu olevat, tänavu siiski veel ei planeeri. Mõni poolmaraton? Eesmärgiks on veel vastupidavust suurendada.