XT kevadrogain, Pannjärve

Koos Ülle ja Epuga. Esimest korda rogainil kolmese võistkonnaga ja sellises koosseisus täiesti kokkuharjutamata. Eelnev hirm, et kuidas sujub sellisel juhul lühike (5 min) planeerimisaeg, osutus asjatuks. Aega erimeelsusteks lihtsalt ei olnud. Võtame 31-80-80-60-30 ja käigupealt vaatame, mis edasi saab. Edasise osas tekitas ainsa suurema erimeelsuse, kas võtta 93 kohe seejärel (milline variant läks käiku) või jätta varuks lõppu (kust lähenedes ei oleks vaja riskida kahtlase läbitavusega soise ala ja kraavidega). Kuigi kraavide hargnemise kohas oli tormimurd (pildil), saime sellega rahuldava ajakuluga hakkama.
Mingil hetkel oli vaja teha valik, kas minna ojadega ühendatud järvedest ida poolt lõunasse, kus oli võimalik saada veidi rohkem punkte, või siirduda 45-st kaardi edelanurka sealse tihedama punktipesa suunas. Väikeste mõõtmiste ja arvutamiste tulemusel selgus, et idapoolse ringi ümber järvede jõuame ära teha küll, kuid siis tuleb kohe tagasisuund võtta ja enam eksimisruumi ei jää. Joogipunktis (81) sai taas plaani korrigeeritud, kuna liikumiskiirus osutus kavatsetust aeglasemaks (4 linnulennulist kilomeetrit tunnis 4,5 asemel). Liikusime siiski ühtlases  tempos ja olulisi väsimuse tundemärke polnud kellelgi.
Kuskil sealkandis küpses otsus teha lõpuosa lääne poolt suurt karjäärijärve, vajadusel ajatrahviga riskides, kuna soode tõttu oli läbitavus raskesti prognoositav. Optimistlik plaan sisaldas 55-42-51-91-41-20 ja vähem optimistlik siirdus 91-st läbi 24 koju. Kuna olime 93 juba ära võtnud, siis ida poolt saadav punktisumma olnuks 6 võrra väiksem läänepoolsest lühimast variandist ja samuti polnud seal piisavalt võimalusi lõpuosa varieerimiseks. Tegelikkuses tegime esmalt 55-42 etapil veidi viga, kuna kaardijoonise järgi võis lohud lugeda tippudeks. Edasi KP 51 võtmine lõigates läbi soise ala oli OK, aga KP 91 piirkonnas valitses rõve risu. Kui sealt pääsesime, oli ainus võimalus läbi 24 võimalikult kiiresti finišisse liikuda. Epu jooksuvõimed küündinuks ilmselt kontrollaega, kui ta poleks meid järgi pidanud ootama. Võistkonnale tervikuna  läks kirja minut ja 10 sek ajaületust.
Kokkuvõtteks, olime lõpus võetud kaalutletud riskiga suutnud saada võrreldes turvalisema idapoolse variandiga 4 lisapunkti. Sellega õnnestus edestada neid võistkondi, kellega tavaliselt end võrdleme. Tõsi küll,  traditsioonilisel väikeste punktiväärtusega 8-tunnisel rogainil (TA OK, Orion) ei ole meie tasemega võistkonnal asja sellisesse taktikalisse mängu. Seekord andis selle võimaluse suurte väärtustega punktide ja lühemate vahemaade kombinatsioon.