Venemaa, ALEK'i auhinnavõistlused 2014

Peale 22-aastast vaheaega käisin jälle Venemaal, koos Võru orienteerumisklubiga Pihkva ehitusfirma ALEK'i auhinnavõistlustel. Võistlused toimusid Hõbejärve (Serebryanoye ozero) ääres, umbes poolel teel Pihkva ja Oudova (Gdov) vahel. Ööbisime sealsamas
telklaagris, teisel pool järve oli aga Pihkva dessantväelaste suve-, pere- vms laager. Ka eelmisel aastal olid võistlused olnud samas kohas, ühtekokku oli tegu järjekorras 23. ALEK'i auhinnavõistlusega.

Mia Mai kaart ja osavõtutunnistus

Orienteerumisprogramm sisaldas öist teatevõistlust reede hilisõhtul/ööl ning kahepäevast eraldistardist individuaalvõistlust järgenvatel päevadel. Lisaks oli laupäeval ka muid üritusi: takistusriba lastele (individuaalvõistlus), võistlus peredele, traditisooniline ehitajate takistusriba ("Stroiindustrija") ning süstasõidu võistlus viisnurga kujulisel trajektooril. Pidu (loe: vali muusika) küll siit-, küll sealtpoolt järve kestis esimesel ööl hommikutundideni, teisel ööl veidi üle südaöö. Eelmise aasta kogemusele tuginedes oli Epp ettenägelikult muretsenud endale kõrvatropid, ülejäänud said melust osa. Tagatipuks algas hommik kl 8 paiku reipa äratusega - valjuhääldist kostus iginoor hommikuvõimlemise laul.  ( Youtube's Vladimir Võssotski esituses).

Kollane on SFR -kiip

Laagri ümbruses oli imeilus männi parkmets, kaugemal ka raismikke ja noorendikke, kuid kõik kaardil täistatud rohelise astmed olid paremini joostavad kui Eestis. Kaardid olid korralikud (ei esinenud häirivaid vigu). Venelastel on kasutusel oma elektrooniline märkesüsteem SFR - näpule kinnitatakse painduv plastribake ja vajutatakse näpuga KP jaama. KP jaamad asusid KP tähise kõrval puutüvel. Päevaste võistluste rajad olid liiga sarnased (liiga vähe KP jaamu?) - laupäeval sain endale juba esimese KP juures kaaslaseks esimest korda orienteeruma tulnud vene poisi, kellege meil olid ühised esimesed 4 KP-d. Ka pühapäeval kohtusime uuesti ja samuti järgnes jada samu KP-sid. Öisel võistlusel kasutati hajutust ja 25 võistkonda said kaasa GPS-jälgimisseadme, mille asukoht e. võistluse käik ka ekraanile projitseeriti. Öise võistluse järgsel päeval avastasime mõlemad Epuga nahalt sügelevaid sinakaid villikesi - kas tõesti Sosnovski karuputke kõrvetus? - öösel ei näinud siiski ühtegi kahtlast taime.
Tavapäraselt olid Võru orienteerujad tugevad, paljud jõudsid autasustamispjedestaalile. Ka minul õnnestus saada N50 klassis esikoht. Auhind oli selline:

Seltskondlikel võistlustel oli meie parimaks perekond Karjuse noorte võistkond - Stroiindustrija 3 koht.










 Korraldajate kodulehekülg (vene keeles).