230-aastase Võru linna juubelipidustuste kavva kuulus seekord ka võistkondlik orienteerumismäng "Võru linna lugu". Eelreklaam lubas, et edu tagavad Võru linna ajaloo tundmine ja kaardilugemise oskus. Meie võistkond koosseisus Epp, Kadri, Ülle ja mina oli kokkulepitud ajal kokkulepitud kohas Võru kesklinnas koos neljateistkümne konkureeriva võistkonnaga. Olgu selle ajalootundmisega kuidas on, kuid kaardilugemisega saame kõik hakkama. Stardis jagati võistkonna peale kiletasku 15 kokkuklammerdatud sinise paberiga, igaühel 4 vihjet, mis aitavad kontrollpunktini jõuda. Avatud oli vaid üks vihje kontrollpunkti kohta, lisavihje saamiseks tuli klambreid lahti teha, kuid iga avatud lisavihje võttis punkte maha. Hmm... aga kaarti ju polegi!
Mahe hilissuviselt soe ilm asendus jaheda vihmahooga just stardi ajaks.
Läksime! aga kuhu?... Paarkümmend meetrit eemal Maarika lillepoe kõrval hakkasime hoolimata vihmast ja liikumasundivast kärsitusest vihjeid lugema ja piirkondadesse sorteerima: üks punkt vist kiriku platsi kandis hoovis, üks vist vanal staadionil, üks kindlasti Roosisaare silla juures, üks kusagil Kreutzwaldi (end. Riia) tänaval, kaks kultuurimaja kandis, jäätee algas ehk Petseri tänava otsast jne... jne... Paari esmasvihjet ei õnnestunud üldse "lahti hammustada". Esialgu suundusime kirikuplatsi poole, kus haljasalalt leidsime esimese kontrollpunkti; tegime ringi ümberkaudsetes hoovides, kuid teist punkti ei leidnud ... Edasi Kreutzwaldi tänavat pidi Roosi tänava suunas, aga Riia tänava punkti sellel lõigul ei olnud... Staadioni kõrval oli kontrollpunkt, mis meie arvates oleks pidanud asuma hoopis kultuurimaja kandis ("laulupeo koht"), ja polnud punkti, mis oleks pidanud asuma staadionil ("haridusasutuse kehalise kasvatuse tundide pidamise koht")... Ühesõnaga, enamus meie esialgsetest punktileidmise plaanidest olid segamini paisatud. Üks oli kindel, tuli unustada kindlakäeline linnaorienteerumine stiilis "KP-st nr x - kirdepoolse (leht)puu lõunaküljelt" , KP-ni nr y - aia sisenurgani loodepoolse majakese küljes" ja tuletada meelde algaja orienteeruja punktide OTSIMISE KUNST. Ajalooviktoriini vääriliste vihjete lahendamiseks tuli appi võtta teadmised lapsepõlvest (Epp), helistamine asjatundjatele (Kadri), veidi oli abi ennelõunal internetist (näiteks siit: http://www.eestigiid.ee/?CatID=83 ) loetust (Ellen). Nii avanesid meie ees igatsetud vaated kontrollpunktile "talitee algus" meetodiga: "lähme vaatame sinna pargi kõrvale randa ka", kontrollpunktile "hotell London" telefonikõne ja hoolika tagasivaatmisega peale tänavaületust, kontrollpunktile "piiritusevabrik" telefonikõne ja varasema interneti-kasutamise kokkulangeva tulemusega, kuidagi loomulikult tekkis "piiritusevabriku" kõrval Kadrit oodates mõte, et kas mitte koolilapsed staadioni puudumisel sealsamas kõrval juudipargis mitte ei käinud jooksmas jne... jne... Peale esimest ehmatust, et me ei leia ilma kaardita midagi üles, oligi veidi ootamatult järgi jäänud ainult mõned lahendamata vihjepaberid. (Need, kus käinud olime, kogus Ülle taas kilekotti kokku.) Paar tükki, mis eriti lootusetuna näisid, said ühe vihje võrra lahti tehtud ka. Mille tulemusel selgus, et üks punkt on ilus kivimaja Jüri tänaval ja et kirikuplatsile peame taas koolihoovi "kammima" minema. See punkt oli tegelikult tänaval, sest hoov oli remondi tõttu suletud, olime sellest esimesel ringil üsna lähedalt mööda läinud. Siis tuli Üllele meelde, et Jüri tänava teises otsas (kust me enne just tulime) on endine postimaja, mis võiks küll olla ilus endisele linnapeale eramajaks sobilik kivimaja, ja et aega oli veel piisavalt, lippasime sinnapoole, võttes vahepeal paar võistluskeskuse lähedusse jäävat kontrollpunkti, mille olime planeerinud jätta lõppu. Järgi oli jäänud veel üksainus punkt, mis esimese vihje alusel oleks pidanud asuma kultuurimaja "Kannel" aias või äärmisel juhul mõnes lähedases hoovis. Üks punkt oli "Kandle" kõrvalt meil leitud, aga üks oli puudu. Saatsime välejalgsemad Postimaja juurde ja läksime ülejäänud "Kandle" juurde, sisenesime ka suletud väravate vahelt Kandle aeda. Viimases hädas sai üksteise järel vihjeid avatud, kuid ka lõplik vihje juhatas meid otse Kandle aeda. Seal meil siiski kaua otsida ei lastud, sest õhtuse etenduse korraldajad ajasid meid minema. Finišeerisime kindla teadmisega, et ühte punkti ei saanudki kätte.
Tõehetk saabus mahalugemisel, s.t. kõik 15 kontrollpunkti olid võetud. !!!???
Tagantjärele on raske kindlaks teha, kuidas nii läks, et see kaart jäi peale punkti läbimist kõrvale panemata?
Igatahes oli väga lahe ja lõbus üritus.
Tänud korraldajatele ja toredatele võistkonnakaaslastele.
No comments:
Post a Comment