Jüriöö

Seni pidasin end päris heaks orienteerujaks, aga tänavune Jüriöö näitas nõrgad kohad kätte - kui mingist tihnikust või tormimurrust läbi/ümber lähen, siis suunataju kaob, öösel eriti. Seetõttu tuli kolm u. 6-minutist viga, kus pidin teele välja minema, et uuesti KP-le peale minna (korduval katsel laabus kõik edukalt). Ka pealamp kippus kogu aeg allapoole vajuma, ja võistlussituatsioonis ei olnud  niipalju mõistust, et oleks taibanud reflektori kruve pingutada. Mis siin ikka võistluslikkusest kirjutada - sel hetkel, kui ma lõpuks metsa sain, oli meie võistkonna peamiseks eesmärgiks jäänud rada täies mahus määrustepäraselt läbida ja "olla kellestki parem". (See ka õnnestus.)
Kui vaadata GPS-jälgitavate võistkondade kulgemist, siis sarnaseid vigu tegid paremadki orienteerujad. Siiski, ilm oli kuiv ja meeldiv, rajad ja korraldus tasemel. Üldmulje jooksust jäi hoolimata võistkonna suhtelisest ebaedust täiesti positiivne. Järeleitamistund järgmisel päeval SK-100 lühirahal oleks olnud hea mõte, aga selleks ajaks olime juba kodus magamas.

Kataloonia laager 2014 - lühidalt turisti pilguga

Kohad
Lisaks loodusparkidele (vt. eelnevat postitust):
Barcelona - reisi algul  2 tundi õhtul ja 2 tundi järgmisel hommikul (jalgsi), reisi lõpul 6 tundi (autoga ja jalgsi). Sagrada Familia, Palau de la Musica, Olümpiastaadion, Rambla, Triumfikaar, veel 2 kirikut (Santa Maria del Mar ja üks väiksem Carrer de Ferran'il), raekoda. Ilmselgelt liiga vähe aega nii suure linna jaoks
Cambrils - linn, kus elasime esmaspäeva õhtust pühapäeva hommikuni ja tegime igapäevaseid väljasõite. Pool linna sai jalgsi risti-põiki läbi kõnnitud, nii hommikul kui õhtupimeduses.
Tarragona - Seal veetsime vihmase puhkepäeva. Rooma amfiteatri varemed, akvedukt, vanalinna läbimine autoga
Cambrilsi lähedased mägedes asuvad kirikud-kloostrid: Ermita de la Mare de Deu de la Roca, Castell Monastir d'Escornalbou. Suurepärased vaated kogu Tarragona piirkonnale ja Escornalboust ka sisemaa poole.

Ostlemine
Reisieelselt Võrust: väike vöökott (spybelt), päikeseprillid sportimiseks, kompressioonsäärised. Kõiki neist kasutasin, esimesed kaks olid asendamatud, sääristeta oleks ka toime tulnud.
Tarragonas Decathlon'i spordipood. Kuni süsteemist aru ei saanud (et vahed spordialade kaupa), kulus mõttetult palju aega.
Iga teine rõivapood on meilgi Kaubamajas esindatud Desigual (hispaania keeles 'ebavõrdne').
Kahjuks suurte kaubamajade mittekülastuse põhjendamine ajapuudusega hakkab minu viimastel reisidel juba traditsiooniks muutuma.

Gurmee
Reisieelselt oli plaan proovida erinevaid vahemerelisi hõrgutisi. Mõneks ajaks sai neist isu täis. Paella tundub alati kindla peale minek. Must paella (Arroz negro) - kalmaaritindiga, ka päris huvitav. Langustid, rannakarbid - OK. Ebameeldivaks üllatuseks olid navajas - hernekauna meenutavad pisut roisumaitselised karbilised - ja sardiinid, mis serveeritud kõigi soolikatega.
Koju kaasa: erinevad turrón'id (pähkleid/mandleid sisaldavad maiustused). 
Soovi korral suurepärane valik vinnutatud lihatooteid, nt. hallitusvorsti.
Nagu igal pool mujalgi: kiirsöögikohad, hiinakad, pizzeriad. (Kandilised pitsad Carrer de Ferranil Ramblalt tulles vasakut kätt - väga head ja ainult 5 EUR).

Kataloonia ja katalaani keel
Catalonia is not Spain - kuulutasid suured valged plakatid ühe viadukti all. Eriti Barcelonas torkas katalaanide iseseisvuspüüe silma: lipud, plakatid, allkirjade kogumine. Katalaani keel on tõesti hispaania keelest üsna erinev - nii kirjapildi kui pehmema häälduse poolest. Barcelonas oli tänavatel rohkem kuulda katalaani kui hispaania keelt, Cambrilsis vastupidi.
Esimestel päevadel Barcelonas oli raske hispaania keelt praktiseerida - kuna rääkisin halvasti, läksid teenindajad ruttu üle inglise keelele. Cambrilsis ei olnud inglise keele oskus nii valdav ja sain oma kehva hispaania keele oskusega asjad aetud. Tagasi Barcelonas olles rääkisin hispaania keelt juba ise paremini, püüdele inglise keeles suhelda ütlesin lihtsalt - Quiero hablar espanyol - soovin rääkida hispaania keelt. Loodan, et katalaanid ei solvunud (see on natuke sarnane sellega, kui keegi tuleb Eestisse ja soovib praktiseerida vene keelt, kuna oma kodumaal tal pole selleks palju võimalusi). Mulle tundub üldse, et enamus teenindajaid Barcelonas olid sissesõitnud, näiteks hotelli õhtune administraator oli keskealine naine Kasahstanist.
Omaette juhtum oli Tarragonas hiina restoranis, kus soovisime ka ingliskeelset menüüd. Hiinlastest kelnerid arvasid, et see neil on väikeses kirjas hispaania keele alla kirjutatud, aga võta näpust! - katalaani keel.

Loodus
Õitsvatest sinililledest palmide ja kaktusteni. Ohjeldamatus koguses raskesti läbitavat okkalist alustaimestikku. Iileksid, tõrudega. Palju kuivanud jõesänge.

(Lisatud hiljem:) Mult on küsitud, et kas reis meeldis. JAH, seltskond oli suurepärane ja muljed igati positiivsed. Tahaksin kindlasti Hispaaniasse tagasi minna. Kevadel on seal väga ilus ja loomulikult soojem kui Eestis, kuid mägede jaoks oli veel siiski liiga külm. Jaheda tuule käes ägenenud hambapõletiku ravi läks paar päeva peale kojujõudmist maksma umbes 20% reisi maksumusest ja ei ole veel lõppenud.

Kataloonia laager 2014 - neli mäestikku / loodusparki

Esmaspäev - Montserrat.
Tõus maantee äärsest piknikukohast kuulsa kloostri juurde, umbes 1 tund ülesmäge. Praegu ei ole veel turismihooaeg, kuid rahvast liigub kloostris siiski küllalt palju, on ka üks kohalik õpilasgrupp. Mäetipud on pilvedes ja ma ei tunne end turvaliselt, et minna üksi kloostrist ülespoole viivatele matkaradadele. Uitan siis kloostris ringi, kuni leian tee sealse reliikvia, "Musta Madonna" juurde - kusjuures täiesti ilma muuseumipiletit ostmata. Kloostrist autode juurde tagasi minekule kulub peaaegu sama palju aega kui üles minekuks.
Neil, kes ülemistel radadel käisid, õnnestus näha kaljukitsede karja.

Teisipäev - Montsant

Parkla: La Morera de Montsant

Uhh, varsti jõuame ise ka sinna ...

Igaühele rahvuspargi matkakaart kätte ja edasi, üles mäkke. Kokkulepitud kontrollaeg 5 tundi. Eile õhtul liitusid meie laagriga Erika ja Eero, nende tempo tundub mulle koos liikumiseks jõukohane. Matkakaardil on punase ja oranziga tähistatud rajad, aga millist neist valida, ei tea. Tundub ohtlik, kui mitte võimatu tõusta järsakust üles "platoole". (Alles kodus kohalikust kohvikust võetud matkakaarti uurides selgub, et on võimalik teadlikult valida erineva raskusastmega radu). Mäe lagi pole siiski päris platoo, vaid kivine hõreda taimkattega orumaastik. Suurim kõrgus, kus käisime - 1109 meetrit.

"Platoo"

Esialgu on meil raskused kaardi ja tegelikkuse kokkuviimisega, probleemi süvendab kaardi tundmatu mõõtkava. Kui oma asukoha kaardil üles leiame, läheb edasi juba normaalselt. Siin mäe peal võiks orienteeruda küll, kui ainult nii tuuline ei oleks. Pärast mitmetunnist matka tuleb jälle järsakust tähistatud rada mööda turvaliselt alla tulla.

La Morera de Montsant

Kolmapäev - Els Ports looduspark
Parkla: Area recreativa de Sant Roc, Paüls. Aeg: 4,5 tundi. Koos Erika, Eero, Lauraga.
Seekord on metsaseid ja asustatud alasid rohkem. Veidi kodumaise moega männimetsas üllatavad aeg-ajalt ettesattuvad põlvekõrgused palmid. Majapidamised (talud?) on üksikult või mõnekaupa, palju on terrassidele istutatud oliivipuid, õitsvaid kirsipuid. Meie pettumuseks on kõrgemate tippude otsas pilvemüts, mis hakkab tasapisi allapoole vajuma. Lubatud hingematvalt ilusad vaated jäävad seetõttu täna ära. Otsustame siiski pilve sees ära käia. Jälle maksimaalne kõrgus umbes 1100 meetrit. Tänu meie rühma headele orienteerumisoskustele ja koostööle kohalike elanikega õnnestus esimestel tundidel edestada ka Eesti tipprogainijate gruppi. Tagasiteel, kui läbisime eramaad, suutsime küll poolsurnuks ehmatada mehe, kes poollagunenud maja juures oksi põletas.

Neljapäev - puhkepäev, vihma sajab päev läbi

Reede - La Llacuna ümbrus, 2013 a. rogaini EMV maastik, kaart ja kujuteldavad kontrollpunktid. Kontrollaeg 5 tundi.
Autosõit sinna võtab jälle "seest õõnsaks". Tagasi saame küll oluliselt sirgemaid teid pidi. Esimest korda saame orienteeruda tõelise rogainikaardiga, aga kaarte on vähem, peame omavahel etapiviisi jagama. Mäed on madalamad ja vahelduvad põllumajanduslike orgudega, ega see vist looduspark ei olegi. Eilse vihma järel on pehmemates kohtades suuri (metssea?) sõrajälgi näha. Täna on päris hea juba juba lühikeste varrukatega pluusiga käia, v.a. kõige tuulisemates kohtades. Ühel oma etappidest teen näiliselt tühise teevalikuvea, mis toob kaasa 3 kõrgusjoone võrra lisatõusu ... mis osutub loomulikult 30-meetriseks ronimiseks, umbes nagu Mustamäe nõlv Tallinnas või Suure Taevaskoja peale minek Põlvamaal. Ühesõnaga, mägisel maastikul tuleb kaardilugemisega edaspidi hoolikam olla.

Tormimurd

Kivihütt ammustest aegadest

Ilus roheline Hispaania

Kataloonia laager 2014 - Riia-Barcelona

Riia

Sõit Barcelonasse algas Võrumaalt varasel hommikutunnil, et jõuda Valka Ecolines'i Tartu-Riia kella 7.45 bussile. Iseenesest ei ole see ju teab mis vara, kuid segadust põhjustas parajasti samal ööl toimuv suveajale üleminek - kui majas ei ole ühtainsatki mehhaanilist äratuskella, siis kas mobiiltelefonid seavad end ise uuele ajale? (tegelikult jah). Igaks juhuks sai eeläratus pandud, küll pärast aega bussis magada. Et Riias oli mitu tundi ajavaru, panin koti pakihoidu ja kõndisin veidi ringi. Ajavaru kadus olematuks, kui sõitsin kogemata lennujaama bussiga vales suunas (Abrene tänava lõpp-peatusse) ja sealt alles uue bussiga edasi. Tõsisem närvikõdi tekkis lennujaama reisijate tsoonis joogivett ostes, kui selgus, et kõik väljatrükid (k.a käesoleva lennu check-in) olid jäänud turvakontrolli. Ma tõesti ei tahtnud pabereid turvakontrollis kasti panna, aga nad nõudsid. Läksin ruttu tagasi ja sain oma kausta kätte. Järgmine kord tuleb korralikum olla ja olulisi pabereid käest mitte ära anda.
Lend Riia-Barcelona, Air-Balticuga. Sama lennuga tulid ka 4 lätlannat meie laagrisse. Püüdsin lennureisijate hulgast ära arvata, kes need on, kuid õigeid ei suutnud valida. Lennujaamas kulus veidi aega, et leida rahvamassi seest laagri korraldaja Heigo koos Lauriga.

Barcelona "ruudulises" linnaosas.
Plataanid on veel üsna hiirekõrvus.

Kuigi ka Riias oli meeldiv ilm (pakun, et + 9* ja tuulevaikne), siis Barcelonasse saabumine ehmatas troopilise niiskusega, soojakraade oli veidi rohkem (parasjagu selleks, et villase jaki asemele kerge tuulejakk võtta). Mulle meeldivad ajaloohõnguga majades asuvad öömajad ja sellepärast olin endale broneerinud üheks ööks majutuse Hostal Gironas, Girona tänaval, Barcelona ruudukujulise planeeringuga alal. Huvitav sisehoov, vanaaegne lift (võrkpuur), kõrged laed. Püüdsin teenindajaga hispaania keelt rääkida, kuid see ei õnnestunud väga soravalt. Kohe tehti ettepanek inglise keelt rääkida, ja varsti ka vene keelt, kuna naine oli pärit Kasahstanist.
Kui oma hostalist väljusin ja ristmikule foori taha ootama jäin, kuulsin eestikeelset juttu. Need ei olnud siiski meie grupist.
Esimese õhtu sisustamiseks, juhuks kui lennuk ei hiline, olin planeerinud etenduse Opera y Flamenco Kataloonia Muusikapalees. Pilet kohapealt kassast. Veendusin taaskord, et olen pigem ooperi- kui flamenkosõber, kuigi võrreldes seni Eestis nähtutega oli flamenko tõesti äge. Kataloonia Muusikapalee on iseenesest vaatamisväärsus, kuhu korraldatakse ka tasulisi ekskursioone hoonega tutuvumiseks. See ei ole küll "designed by Gaudi", kuid on sellegipoolest üsna elurõõmus.
Järgmise päeva hommikupoolikul enne mägedesse sõitu oli mõni tund aega, et omal käel linnaga tutvuda. Hommikune vihmasadu kahandas esialgset entusiasmi, kuid kl 9 varustasin end linnaplaani ja vihmavarjuga ning väljusin. Jõudsin Kataloonia Parlamendi ja Prantsuse raudteejaamani (Estació de frança), käisin jaama vastas kohvikus ja asusin tagasiteele, kui Lauri helistas, et pean pool tundi planeeritust varem tagasi olema. Siis läks tõeliselt kiireks, eriti hetkel, kui kaotasin kaardil järje. Pidin mitu korda inimestelt teed küsima, enne kui oma asukohas selgusele jõudsin. Üks hea soovitus oli sõita metrooga üks peatus edasi, kuid arvestades viimast Riia ühistranspordi kogemust, eelistasin oma jõul maapeal liikuda. Kaasinimeste abil leidsin siiski "kodutee" üles ja jõudsin õigeks ajaks. Plaanis oli treening/matk Monserratis ja liikumine uude peatuspaika Cambrilsis.

Kataloonia laager 2014 - see, mis eelnes

Nädal tagasi tulin Hispaaniast. Kui täpsemalt öelda, siis Katalooniast, see tähendab Barcelona kandist. XT Spordi  rogaini ehk kestvusorienteerujate treeninglaagrist. Kuidas ma sinna sattusin? Tänavu jaanuaris, kui külmast ilmast ja pimedusest rohkem kui villand sai, kinnistus kevadtalvise lõunamaareisi  idee. Kindlasti aktiivpuhkus, sest rannal pikalt lesida ei taha; soovitavalt Hispaania, sest olen aastaid tagasi seda keelt õppinud. Kuna aeg ise endale kaaslasi, tegevusi, öömaju, tegevusi jms. organiseerida jäi napiks, sai hoolimata eelaimdusest, et seal on koos ülitreenitud imeinimesed, registreerutud rogainilaagrisse.
Et olla koostöövõimelisem ühistegevustes, oli plaanis laagri eelselt omaenese füüsilist vormi mõnevõrra parandada, kuid nädal hiljem rebestasin spordihallis kiiremat jooksu tehes vasema säärelihase. Tunne, kuidas omaenese lihas kummilindina lahti vetrub, oli kirjeldamatult vastik. Järgnevatel päevadel ei olnud võimalik vasemat jalga kõnnil otse asetada. Igaks juhuks külastasin ka traumapunkti, jalga siiski kipsi ei pandud. Nädala pärast läksin uuesti jõusaali ja võimlemise lihastreeningu rühma, varsti sain juba kõrgema säärega saabastega normaalselt kõndida ja veel hiljem juba tavaliste jalatsitega. Kui siiani olen olnud suhteliselt halb kiirkõndija, siis nüüd olude sunnil see paranes, kuna joosta ei tohtinud.

Peaaegu iga päev püüdsin leida ka tunnikese hispaania keele õppimiseks. Just nagu tellitult olid töö juures ka hispaania praktikandid, kellest oli keeleõppel abi. Kahju ainult, et eesti telekanalites näidatakse peaaegu kõiki hispaaniakeelseid seriaale pealelugemisega, mitte subtiitritega, vastasel korral ei oleks keeleoskus möödunud aastatega nii hullusti ununenud. Tõesti nägin kaks kuud palju vaeva, kuid ei jõudnud selle tasemeni, kus olin kakskümmend aastat tagasi. 

Cambrilsis, 4. aprillil 2014. a.