Kataloonia laager 2014 - see, mis eelnes

Nädal tagasi tulin Hispaaniast. Kui täpsemalt öelda, siis Katalooniast, see tähendab Barcelona kandist. XT Spordi  rogaini ehk kestvusorienteerujate treeninglaagrist. Kuidas ma sinna sattusin? Tänavu jaanuaris, kui külmast ilmast ja pimedusest rohkem kui villand sai, kinnistus kevadtalvise lõunamaareisi  idee. Kindlasti aktiivpuhkus, sest rannal pikalt lesida ei taha; soovitavalt Hispaania, sest olen aastaid tagasi seda keelt õppinud. Kuna aeg ise endale kaaslasi, tegevusi, öömaju, tegevusi jms. organiseerida jäi napiks, sai hoolimata eelaimdusest, et seal on koos ülitreenitud imeinimesed, registreerutud rogainilaagrisse.
Et olla koostöövõimelisem ühistegevustes, oli plaanis laagri eelselt omaenese füüsilist vormi mõnevõrra parandada, kuid nädal hiljem rebestasin spordihallis kiiremat jooksu tehes vasema säärelihase. Tunne, kuidas omaenese lihas kummilindina lahti vetrub, oli kirjeldamatult vastik. Järgnevatel päevadel ei olnud võimalik vasemat jalga kõnnil otse asetada. Igaks juhuks külastasin ka traumapunkti, jalga siiski kipsi ei pandud. Nädala pärast läksin uuesti jõusaali ja võimlemise lihastreeningu rühma, varsti sain juba kõrgema säärega saabastega normaalselt kõndida ja veel hiljem juba tavaliste jalatsitega. Kui siiani olen olnud suhteliselt halb kiirkõndija, siis nüüd olude sunnil see paranes, kuna joosta ei tohtinud.

Peaaegu iga päev püüdsin leida ka tunnikese hispaania keele õppimiseks. Just nagu tellitult olid töö juures ka hispaania praktikandid, kellest oli keeleõppel abi. Kahju ainult, et eesti telekanalites näidatakse peaaegu kõiki hispaaniakeelseid seriaale pealelugemisega, mitte subtiitritega, vastasel korral ei oleks keeleoskus möödunud aastatega nii hullusti ununenud. Tõesti nägin kaks kuud palju vaeva, kuid ei jõudnud selle tasemeni, kus olin kakskümmend aastat tagasi. 

Cambrilsis, 4. aprillil 2014. a.