Kataloonia laager 2014 - neli mäestikku / loodusparki

Esmaspäev - Montserrat.
Tõus maantee äärsest piknikukohast kuulsa kloostri juurde, umbes 1 tund ülesmäge. Praegu ei ole veel turismihooaeg, kuid rahvast liigub kloostris siiski küllalt palju, on ka üks kohalik õpilasgrupp. Mäetipud on pilvedes ja ma ei tunne end turvaliselt, et minna üksi kloostrist ülespoole viivatele matkaradadele. Uitan siis kloostris ringi, kuni leian tee sealse reliikvia, "Musta Madonna" juurde - kusjuures täiesti ilma muuseumipiletit ostmata. Kloostrist autode juurde tagasi minekule kulub peaaegu sama palju aega kui üles minekuks.
Neil, kes ülemistel radadel käisid, õnnestus näha kaljukitsede karja.

Teisipäev - Montsant

Parkla: La Morera de Montsant

Uhh, varsti jõuame ise ka sinna ...

Igaühele rahvuspargi matkakaart kätte ja edasi, üles mäkke. Kokkulepitud kontrollaeg 5 tundi. Eile õhtul liitusid meie laagriga Erika ja Eero, nende tempo tundub mulle koos liikumiseks jõukohane. Matkakaardil on punase ja oranziga tähistatud rajad, aga millist neist valida, ei tea. Tundub ohtlik, kui mitte võimatu tõusta järsakust üles "platoole". (Alles kodus kohalikust kohvikust võetud matkakaarti uurides selgub, et on võimalik teadlikult valida erineva raskusastmega radu). Mäe lagi pole siiski päris platoo, vaid kivine hõreda taimkattega orumaastik. Suurim kõrgus, kus käisime - 1109 meetrit.

"Platoo"

Esialgu on meil raskused kaardi ja tegelikkuse kokkuviimisega, probleemi süvendab kaardi tundmatu mõõtkava. Kui oma asukoha kaardil üles leiame, läheb edasi juba normaalselt. Siin mäe peal võiks orienteeruda küll, kui ainult nii tuuline ei oleks. Pärast mitmetunnist matka tuleb jälle järsakust tähistatud rada mööda turvaliselt alla tulla.

La Morera de Montsant

Kolmapäev - Els Ports looduspark
Parkla: Area recreativa de Sant Roc, Paüls. Aeg: 4,5 tundi. Koos Erika, Eero, Lauraga.
Seekord on metsaseid ja asustatud alasid rohkem. Veidi kodumaise moega männimetsas üllatavad aeg-ajalt ettesattuvad põlvekõrgused palmid. Majapidamised (talud?) on üksikult või mõnekaupa, palju on terrassidele istutatud oliivipuid, õitsvaid kirsipuid. Meie pettumuseks on kõrgemate tippude otsas pilvemüts, mis hakkab tasapisi allapoole vajuma. Lubatud hingematvalt ilusad vaated jäävad seetõttu täna ära. Otsustame siiski pilve sees ära käia. Jälle maksimaalne kõrgus umbes 1100 meetrit. Tänu meie rühma headele orienteerumisoskustele ja koostööle kohalike elanikega õnnestus esimestel tundidel edestada ka Eesti tipprogainijate gruppi. Tagasiteel, kui läbisime eramaad, suutsime küll poolsurnuks ehmatada mehe, kes poollagunenud maja juures oksi põletas.

Neljapäev - puhkepäev, vihma sajab päev läbi

Reede - La Llacuna ümbrus, 2013 a. rogaini EMV maastik, kaart ja kujuteldavad kontrollpunktid. Kontrollaeg 5 tundi.
Autosõit sinna võtab jälle "seest õõnsaks". Tagasi saame küll oluliselt sirgemaid teid pidi. Esimest korda saame orienteeruda tõelise rogainikaardiga, aga kaarte on vähem, peame omavahel etapiviisi jagama. Mäed on madalamad ja vahelduvad põllumajanduslike orgudega, ega see vist looduspark ei olegi. Eilse vihma järel on pehmemates kohtades suuri (metssea?) sõrajälgi näha. Täna on päris hea juba juba lühikeste varrukatega pluusiga käia, v.a. kõige tuulisemates kohtades. Ühel oma etappidest teen näiliselt tühise teevalikuvea, mis toob kaasa 3 kõrgusjoone võrra lisatõusu ... mis osutub loomulikult 30-meetriseks ronimiseks, umbes nagu Mustamäe nõlv Tallinnas või Suure Taevaskoja peale minek Põlvamaal. Ühesõnaga, mägisel maastikul tuleb kaardilugemisega edaspidi hoolikam olla.

Tormimurd

Kivihütt ammustest aegadest

Ilus roheline Hispaania