Kataloonia laager 2014 - Riia-Barcelona

Riia

Sõit Barcelonasse algas Võrumaalt varasel hommikutunnil, et jõuda Valka Ecolines'i Tartu-Riia kella 7.45 bussile. Iseenesest ei ole see ju teab mis vara, kuid segadust põhjustas parajasti samal ööl toimuv suveajale üleminek - kui majas ei ole ühtainsatki mehhaanilist äratuskella, siis kas mobiiltelefonid seavad end ise uuele ajale? (tegelikult jah). Igaks juhuks sai eeläratus pandud, küll pärast aega bussis magada. Et Riias oli mitu tundi ajavaru, panin koti pakihoidu ja kõndisin veidi ringi. Ajavaru kadus olematuks, kui sõitsin kogemata lennujaama bussiga vales suunas (Abrene tänava lõpp-peatusse) ja sealt alles uue bussiga edasi. Tõsisem närvikõdi tekkis lennujaama reisijate tsoonis joogivett ostes, kui selgus, et kõik väljatrükid (k.a käesoleva lennu check-in) olid jäänud turvakontrolli. Ma tõesti ei tahtnud pabereid turvakontrollis kasti panna, aga nad nõudsid. Läksin ruttu tagasi ja sain oma kausta kätte. Järgmine kord tuleb korralikum olla ja olulisi pabereid käest mitte ära anda.
Lend Riia-Barcelona, Air-Balticuga. Sama lennuga tulid ka 4 lätlannat meie laagrisse. Püüdsin lennureisijate hulgast ära arvata, kes need on, kuid õigeid ei suutnud valida. Lennujaamas kulus veidi aega, et leida rahvamassi seest laagri korraldaja Heigo koos Lauriga.

Barcelona "ruudulises" linnaosas.
Plataanid on veel üsna hiirekõrvus.

Kuigi ka Riias oli meeldiv ilm (pakun, et + 9* ja tuulevaikne), siis Barcelonasse saabumine ehmatas troopilise niiskusega, soojakraade oli veidi rohkem (parasjagu selleks, et villase jaki asemele kerge tuulejakk võtta). Mulle meeldivad ajaloohõnguga majades asuvad öömajad ja sellepärast olin endale broneerinud üheks ööks majutuse Hostal Gironas, Girona tänaval, Barcelona ruudukujulise planeeringuga alal. Huvitav sisehoov, vanaaegne lift (võrkpuur), kõrged laed. Püüdsin teenindajaga hispaania keelt rääkida, kuid see ei õnnestunud väga soravalt. Kohe tehti ettepanek inglise keelt rääkida, ja varsti ka vene keelt, kuna naine oli pärit Kasahstanist.
Kui oma hostalist väljusin ja ristmikule foori taha ootama jäin, kuulsin eestikeelset juttu. Need ei olnud siiski meie grupist.
Esimese õhtu sisustamiseks, juhuks kui lennuk ei hiline, olin planeerinud etenduse Opera y Flamenco Kataloonia Muusikapalees. Pilet kohapealt kassast. Veendusin taaskord, et olen pigem ooperi- kui flamenkosõber, kuigi võrreldes seni Eestis nähtutega oli flamenko tõesti äge. Kataloonia Muusikapalee on iseenesest vaatamisväärsus, kuhu korraldatakse ka tasulisi ekskursioone hoonega tutuvumiseks. See ei ole küll "designed by Gaudi", kuid on sellegipoolest üsna elurõõmus.
Järgmise päeva hommikupoolikul enne mägedesse sõitu oli mõni tund aega, et omal käel linnaga tutvuda. Hommikune vihmasadu kahandas esialgset entusiasmi, kuid kl 9 varustasin end linnaplaani ja vihmavarjuga ning väljusin. Jõudsin Kataloonia Parlamendi ja Prantsuse raudteejaamani (Estació de frança), käisin jaama vastas kohvikus ja asusin tagasiteele, kui Lauri helistas, et pean pool tundi planeeritust varem tagasi olema. Siis läks tõeliselt kiireks, eriti hetkel, kui kaotasin kaardil järje. Pidin mitu korda inimestelt teed küsima, enne kui oma asukohas selgusele jõudsin. Üks hea soovitus oli sõita metrooga üks peatus edasi, kuid arvestades viimast Riia ühistranspordi kogemust, eelistasin oma jõul maapeal liikuda. Kaasinimeste abil leidsin siiski "kodutee" üles ja jõudsin õigeks ajaks. Plaanis oli treening/matk Monserratis ja liikumine uude peatuspaika Cambrilsis.